märgatavalt rohkem kui meessoost teenindajaid. Selgus, et inglise keele oskus Tallinna kesklinnas oli teenindajate eri vanusegruppide läbilõikes ühtlane. Üldine hinnang jäi 3 punkti (rahuldava keeleoskuse) ja 2 punkti (kehva keeleoskuse) vahele. Võrreldes mees- ja naissoost teenindajate keele oskust selgus, et meessoost teenindajate inglise keele tase oli vastassoo inglise keele tasemest märgatavalt kõrgem. Noorte meesteenindajate inglise keele oskus oli peaaegu 4 punkti (hea). Noorte naisteenindajate keele oskus oli 3 punkti (rahuldav). Keskeas meessoost teenindajate sotsiaalne keeleoskus on veidi üle 3.5 punkti ja professionaalne keeleoskus veidi üle 3 punkti. Vanemate meessoost teenindajate sotsiaalne keeleoskus oli natuke üle 3 punkti ja profesionaalne keeleoskus 3 punkti. Keskealiste naisteenindajate sotsiaalne ja professionaalne keeleoskus oli 3 punkti ja vanemate teenindajate sotsiaalne keeleoskus oli veidi üle 2 punkti ning professionaalne keele oskus alla 2 punkti.
Üldjuhul on aga kontakti alustamine ja loomine on puudulik, mistõttu klient tajub, et ta pole oodatud, vaid pigem segab teenindajat. (Aeternum, 2011; Teenindaja). Sellised väikesed pisiasjad mõjutavad teenindust ja arvestades eestlase üldtuntud tagasihoidlikust oleks üheks plussiks naeratus ja positiivsus. Märka ja tunne oma klienti ning ta tuleb alati Sinu juurde tagasi. (Krumm, 2010; Tarbija24). Ainuke asi, mis siinse teeninduse juures imestama paneb, on naisteenindajate rohkus. (Kruusmägi, 2011; Pärnu Postimees). Nii riietepoodides, toidukauplustes kui ka restoranides ja kohvikutes märkab üldjuhul naisteenindajaid. Kui meesteenindajate osakaal oleks suurem, kasvaks klientide usaldus, aga praegu on arvamus selline, et naised töötavad teenindajatena ja mehed on ettevõtte omanikud või juhatajd. Kui kliendil tekib ettevõttes probleem ja palub kutsuda välja juhataja, siis enam jaolt on selleks meesterahvas. 6 1.2. Teenindus Eesti pankades
annaabi.ee 
