Inimene vutlaris - täispikk tekst
me nägime teineteist tihti ja ma olin tuttav ta koduse eluga. Ning kodus oli sama lugu: halatt,
öömüts, aknaluugid, riivid, terve rida igasugu keeldusid, piiripanekuid ja ah, kui ometi midagi
ei juhtuks! Paastutoit on kahjulik, aga muud ei või, sest öeldakse vahest, et Belikov ei pea
paastu, ja ta sõi võiga praetud koha, - mis pole paastutoit, kuid ei saa ka öelda, et ta seda ei ole.
Ta ei pidanud naisteenijat kartuse pärast, et temast halvast ei mõeldaks, vaid kokka Afanassit,
umbes kuuekümneaastast joodikut ja poolhullu vanameest, kes kunagi tentsikuna teeninud ning
oskas kuidagi keeta. See Afanassi seisis harilikult ukse kõrval, käed ristis, ja pomises sügava
ohkega ikka ühte ning sama:
,,Küll on n e i d nüüd palju siginenud!"
Belikovi magamistuba oli väike, otsekui kast, säng oli eesriidega. Magama heites kattis ta
enese üle pea kinni; oli kuum, lämmatav
annaabi.ee 
