Keskaja naine - referaat
loodud. Neid oli vähem ja need olid mungakloostritest vaesemad ja väiksemad. Kloostrite
argipäeva iseloomustas toiduainete nappus, mida püüti leevendada andidest saadud varadega.
Kloostrielu jagunes palveks, tööks ja lugemiseks. Kõige rohkem palvetati ja lauldi liturgilisi
hümne. Tööd tehti keksmiselt viis rundi päevas. Nunnakloostrid olid enamasti majanduslikult
sõltumatud. Lisaks, rikkamatel kloostritel olid ka naisteenijad ning osades elas isegi ilmalikke
naisi, kes olid nagu kliendid, kelle toodetud tuju oli vaestele kloostritele tähtis.
Mõned kloostrid pidasid koole, millest saadi tulu ning mille õpilased olid ühiskonna
ülemkihtidest, vaeseid lapsi nunnad ei õpetanud. Parimates naiskloostrites oli kirjalik kultuur
juba enne karolingide aega nii arenenud, et mõned nunnad oskasid kaunilt kopeerida antiikaja
käsikirju. Seal oli naistel nö. oma tuba, mis andis võimaluse lugeda, kirjutada ja õppida.