Maailmakirjandus IV. Loengute lühikonspektid
nimetataks, kuid see näib siiski õigustatud, sest vaevalt on tal raamatut, milles juutlusest kuidagi juttu ei oleks.
Bellow oli selles suhtes isegi anglosaksilikum, tema kultuurantropoloogi haridus võimaldas tal
kultuurrelativistlikult mitmeid grupikuuluvusi ühevõrra distantseeritud teadlase positsioonilt vaadelda. Stiili
mõttes kannatavad mõlemad mõningase liigsõnalisuse all. Mõlemad on seksuaalküsimustes küünikud ja Roth,
väga terase inimtundmise vaistuga, väga vaimukas naistearmastaja (muide, tema esimese romaani peategelane
oli naine) rakendab enamasti jõulise irooniaga vaatepunkti, mida feministid nimetavad meesšovinismiks, nagu
tahaks ta kõik selle kalduvuse viimsed varud endast välja kurnata.
Bellow’ olulisemaid teoseid:
romaan „Augie Marchi seiklused“ 1953;
lühiromaan „Püüa päeva“ 1954;
romaan „Herzog“ 1964.
Philip Roth on tänaseks kirjutanud 27 romaani ja kokku üle kolmekümne raamatu.