Näited: Klinefelteri sündroom: 47, XXY (Sry geen X kromosoomis; meessoo tunnused, aga naiselik kehaehitus ja kehv karvakasv), Turneri sündroom 45,X0 (steriilsed naised), testikulaarne feminism (pseudohermafrodism - primaarsed meessuguorganid sekundaarsete naissugutunnustega, puudub testosterooni retseptor), Swyeri sündroom: 46,XY (naissoo tunnused, ei tooda munarakke), naissoo pseudohermafrodism (primaarsed naissuguorganid sekundaarsete mehe sootunnustega, androgeenide üleproduktsioon munasarja või neerupealiste poolt). Aju soolised erinevused, aju maskuliniseerumist määravad tegurid Aju on suuteline vastama gonaadide poolt sünteesitud steroidhormoonidele, seega sooline identiteet, seksuaalne orientatsioon, risk neuropsühhiaatrilistele häiretele on programmeeritud meie ajus juba varase arengu käigus. Soolised erinevused ajus
eritusorganid, suguelundid“). Ülakõhu elundid on maks (hepar) koos sapijuhadega, magu (gaster, ventriculus), kaksteistsõrmiksool (duodenum), kõhunääre (pankreas) ja põrn (lien). Alakõhus paiknevad kaksteistsõrmiksoolega liituv peensool ja jämesool kuni pärasooleni. Kõhukelmeõõne kõige alumist osa võib pidada väikese vaagna ruumiks, milles asuvad vaagna elundid. Nendeks on mõlemal sugupoolel kusepõis (vesica urinaria) ja pärasool (rektum) ning naisel sisemised naissuguorganid: munasari (ovarium), munajuha (tuba uterina), emakas (uterus) ja tupp (vagiina), mehel sisemised meessuguorganid: eesnääre (prostata), seemnepõiekesed (vesicula seminalis) ja seemnejuha (ductus deferens). Munandid (testis) ja munandimanused (epididymis) asuvad väljaspool väikest vaagnat. Maks Maks on vahelihase parempoolse kupliga kokku kasvanud, kaalub umbes 1,5 kg ja on inimese suurim nääre. Eespoolt on näha vasak ja parem maksasagar. Sissepoole poole pööratud küljel