Mehaanika
Vabalt langevatel kehadel kasvab kiirus ühtmoodi sõltumata raskusest ja kujust.
Nii kukuvad õhutühjas ruumis kõrvuti udusulg ja tinakuul.
Gravitatsioonilise vastastikmõjuga (ka vaba langemisega) seotud teadmised võttis
kokku inglise teadlane Isaac Newton 17. sajandi lõpul. Legendi kohaselt istudes õunapuu
all olevat talle õun pähe kukkunud ja ta hakkas juurdlema, miks kehad kukuvad maha.
Lugu jõudis meie päevani tänu Voltaire'ile, kes pani selle kirja Newtoni ühe naissugulas
mälestuste põhjal alles pärast kuulsa füüsiku surma. Newton oma töödes pole mainitud
sündmust kuskil kirjeldanud.
Gravitatsioon on mõju, mis avaldub iga kahe keha vastastikuses tõmbumises ja
oleneb nende kehade massist.
Kaks teineteisest kaugusel r asetsevat punktmassi m1 ja m2 tõmbuvad jõuga, mis
võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga
F = (Gm1 m2)/r2
annaabi.ee 
