joobunud. · Hamleti suhtumine Opheliasse muutub näiliselt siis, kui Claudius ja Polonius korraldavad Opheliale ja Hamletile ,,juhusliku" kohtumise audientsisaalis. Hamlet heidab Opheliale ette, et too ei ole aus ning üritab oma kõlvatust lihtsameelsusena näidata. Tegelikult ei saaks Hamlet Opheliale tegelikku olukorda mitte ühelgi juhul seletada, kuna ta paljastaks ennast nii Claudiuse ees. Kohtumise ajal muutub Hamleti suhtumine ka kogu ülejäänud naissoosse. · Suhted emaga. Hamlet on oma emas pettunud. Ta ütleb isegi, et tal on häbi olla sellise naise poeg. Ta tunneb ka ema vastu viha, sest kui ta peale näidendi lavastamist emaga kohtuma läheb, palvetab ta, et temast ei saaks ematapja. Hamlet muutub kättemaksuhimuliseks, kui ta saab teada, et ta isa mõrvati ning hakkab teesklema vaimuhaigust. Vaimuhaiguse teesklemine aitab tal kergemini tõendeid koguda. · Hamlet ja Laertes peavad vehklusturniiri kuninga ässitusel
Julien tunneb, et peab olema kõiges tasemel ja teistest parem. Põlgab oma perekonda - isa ja vendi, sest need on ainult lihasmass ega mõista tema raamatulembust. Vennad peksavad teda tihti, sest tajuvad tema loomupärast üleolekut neist. Isa peab teda kasutuks logardiks. Linnapea naine, proua Rénal, on õrn ja kogenematu, ligi kolmekümneaastane naine, kes pole kunagi mõelnud, et naised võiksid meestega võrdväärsed või targemad olla. Ta on leppinud oma abikaasa halvustava suhtumisega naissoosse ega ootagi temalt midagi rohkemat. Ta kasvatab oma lapsi, toetab abikaasat ega oskagi elult midagi paremat tahta. Seminaris ollakse Julieni vastu julmad. Seminari direktor tundub vaenulik ja külm, teised seminaristid on rumalad ja kadedad, valitseb üldine nõmedus ja silmakirjalikkus. Julienile pannakse süüks tema liigset tarkust. 3) Tegelaste psühholoogiline analüüs Julieni karakteris voib taheldada paiguti lausa vastandlikke jooni: auahnus, kaval arvestus ja
Isa saab logardist lahti, Julien parema elu. Linnapea, härra Rénal kardab väga, et kuna Julien on nii tark ja võimekas, äkki ta läheb tema rivaali, härra Valenod' lapsi õpetama kui see talle rohkem raha pakub. Seega ka maksab hästi. Linnapea naine, proua Rénal, on õrn ja kogenematu, ligi kolmekümneaastane naine, kes pole kunagi mõelnud, et naised võiksid meestega võrdväärsed või targemad olla. Ta on leppinud oma abikaasa halvustava suhtumisega naissoosse ega ootagi temalt midagi rohkemat. Ta kasvatab oma lapsi, toetab abikaasat ega oskagi elult midagi paremat tahta. Ainus hirm uue koduõpetajaga seoses on see, et too tema lapsi võiks tahta ära võtta nagunii veedaksid lapsed hoopis rohkem aega õpetajaga kui temaga. Lisaks kartis proua Renal ka seda, et äkki hakkab Julien tema lapsi füüsiliselt karistama. Kuid Julieni ja tema alandlikku olekut nähes kadusid need hirm kohe. Julien polnud
annaabi.ee 
