Eesti levimuusika 80ndatel
Algust tegid ka Boris Kõrver ja Raimond
Valgre, kellest on saanud innustust mitmed põlvkonnad heliloojaid nende järel. (ibid: 8)
1.4. Neljakümnendad aastad
Eesti Nõukogude Liiduga liitmine andis muusikakultuurile uue hoo ja suuna. Mõjutajatest
lisandusid nõukogude estraadimuusika ja popkultuur. Populaarsust kogus dzäss. Aktiivselt
kirjutasid muusikat heliloojad nagu Boris Kõrver, Edgar Arro, Leo Tauts ja Harri Kõrvits ning
esimesed lood tulid ka Valter Ojakäärult, Uno Naissoolt, ülo Raudmäelt jt. Katkes Raimond
6
Valgre elutee (1949. aastal, kui ta oli 36-aastane). (ibid: 9-10)
1.5. Viiekümnendad aastad
Heliloojate loometegevust aktiviseerisid Eesti Raadio ja Üleliidulise Raadio tellimused.
Muusikasse tõid uusi jooni konservatooriumi lõpetanud Uno Naissoo, Arne Oit, Valter Ojakäär
ja Gennadi Podelski. Laulude kõrval kirjutati ka instrumentaalpalu