Jaan Koort
tugevad järelmõjud. Ta kasutab peamiselt pehmemaid kiviliike marmorit ja liivakivi. Selle
aja silmapaistvaim töö oli ,,Abikaasa portree", kuid võrreldes järgnevate töödega ei valdanud
Koort seal veel küllalt seda hämmastavat oskust saavutada loomulik, nagu iseendastmõistetav
üleminik kivilahmakast peaks, mis moodustaks sellega lahutamatu kompositsioonilise terviku.
Kunstniku meisterlikkuse kasvu on eriti märgata aastatel 1915-1916 Moskvas teostatud kahes
naisportrees. Neist esimene, eestis modelleeritud ,,Naise pea" oma kompaktse massiga,
rahuliku selge siluetiga, meisterliku vormikäsitlusega on kunstniku tähelepanuväärivaks
saavutuseks. Teose mõjujõudu aga vähendab liigne staatika, eriti näo ilmestamisel. Hoopis
teistsugune oli samal ajal teostatud ,,Abikaasa portree". See on koorti varasema
loominguperioodi tippsaavutuseks ja pika arengutee lõppresultaadiks. Oma käsitluslaadilt on
abikaasa portreele väga lähedane ,,Karjapoiss" (ill 2).