Naiselikkuse stereotüübid
loobuda kõigepealt naistest. Samal ajal on naistel rohkem haridust kui meestel, kuid nad saavad
samaväärse töö eest vähem palka. Võiks öelda, et eesti ühiskond on ükskõikne naiste suhtes ja
naistest eriti ei hoolita. Pärast taasiseseisvumist nendel aladel, kus olid valdavalt naised, kuivasid
palgad kokku. Kus oli rohkem mehi, seal palgad kasvasid. Kahjuks ei olnud naisministreid või naisi
riigikogus, kes oleksid naiste eest seisnud. Sel ajal polnud Eestis naispoliitikutel veel feministlikku
teadvust, et nad oleksid saanud läbi näha patriarhaalse ühiskonna struktuuri ja teha selgitustööd
nendest aladest, mis eriliselt puudutas naisi. Pigem toetati oma parteipoliitikat. Oleme harjunud
mõtlema, et raha olemasolu tuleneb prioriteetidest.
Tundub, et ka lastest ei hoolita, sest kuidas muidu sai nüüd, iibevaesel aastal, loovutada osa