"naispoliitikuid" - 1 õppematerjal

Naiselikkuse stereotüübid

" pole tekkinud; naiste poliitikasse tuleku vastu on arvamusliidrid, st. inimesed, kes peaks eelduste kohaselt olema kõige demokraatlikumad. Kõigest hoolimata on sotsiokultuuriline olukord tänapäeva Eestis varasemast tunduvalt kiiremas muutumises. Ühelt poolt tulevad kaasaegsed vaated valijateni parteide kaudu ülaltpoolt, teiselt poolt aga samalt tasandilt hariduse ja massikommunikatsiooni kaudu. 6.2.1.Naiste võimalik roll rahvuspoliitikas Miks on Eestis vaja naispoliitikuid? Kas Eesti valija toetaks naiste osalust poliitikas? Naised on meie ühiskonnas rohkem allasurutud grupis kui mehed, vaatamata sellele, et naisi on Eestis 52%. Naiste sissetulekud on väiksemad - 72.5% meeste omast, naisi on rohkem töötuid (14% rohkem kui mehi) ja kui kusagil koondatakse, siis on firmadel või organisatsioonidel millegipärast kergem loobuda kõigepealt naistest. Samal ajal on naistel rohkem haridust kui meestel, kuid nad saavad samaväärse töö eest vähem palka