Üheskoos kandideeritakse kooli muusikali peaosadesse. See aga ei ole sugugi nii lihtne. Nende suurimaks takistuseks saab ärahellitatud Sharpay Evans, kes teeb endast kõik oleneva, et Troy ja Gabriella ei saaks muusikalis peaosa ning ei leiaks teineteist. Muusikali lavastajaks on Andres Dvinjaninov, muusikajuhiks on Kaire Vilgats ning laulusõnade tõlkijaks Kelli Uustani. Peaosalist Troy Boltonit mängib "Eesti otsib superstaari" võitja Ott Lepland või Kristjan Kasearu. Naispeaosas teeb oma esineja debüüdi Mari Ronimois. Teistes osades Teele Viira, Marilyn Jurman, Getter Jaani, Silver Laas, Karel Tallermaa, Taavi Tõnisson, Andres Roosileht jpt. Laval on üle 60 näitleja, laulja ja tantsija, sh Otsa kooli muusikud ja Tallinna Ülikooli koreograafiatudengid. Etendus toimus kahes vaatuses ning kestis 2,5 tundi, millest 30 minutit oli vaheaeg. Etenduses esitatud teosed olid pop'i zanris. Üldiselt olid lood rütmikad ja kaasakiskuvad, kuid
ja viib oma maa-alusesse koopasse. Fantoom selgitab talle, et ta on helilooja ja Christine on olnud talle inspiratsiooniks. Christine võtab mõne aja pärast Fantoomi näolt maski, milletõttu muutub Fantoom kurvaks ja ta viha lahtub. Ta nõustub viima tüdrukut tagasi välismaailma. Lavatehnik Buquet näeb neid maa alt välja ilmumas. Fantoom saadab uue teate ooperimajale, kus nõuab, et ooperi Il Muto taasesietendusel oleks naispeaosas Christine. Leitakse Fantoomi mõrvatud Buquet' surnukeha. Kui Christine ja ülejäänud näitetrupp publikule kummardavad, kukub kroonlühter laest kildudeks. On uus aasta ja arvatakse, et Fantoom on kadunud. Raoul ja Christine kihluvad. Christine näeb Fantoomi mõjuvõimu tõttu teda igal pool enda ümber. Fantoom on tagasi ja ta tahab, et lavastataks tema loodud ooperit Don Juan Triumphant. Madame Giry räägib Raoulile Fantoomi lapsepõlvest.
Busseto kaupmehe Barezzi toetusel õpib muusikat Bussetos ja alates 1832 eraviisiliselt Milanos (konservatooriumi vastu ei võeta), palju õppinud praktikast - Milano ooperielust. Alates 1836 Bussetos Muusikaühingu orkestri (puhkpillid) juht. Alates 1839 Milanos. I loomeperiood 1839-1850 1839 esimene ooper "Oberto" võeti hästi vastu, teine ooper, koomil. "Kuningas üheks päevaks" 1840 kukkus läbi. 1840. aastad. 1842 kolmas ooper "Nabucco" oli üliedukas (naispeaosas Verdi tulevane elukaaslane ja abikaasa Giuseppina Strepponi). Tohutult ooperitellimusi. Kaunis meloodia on tähtis ka Verdile, ent karakterite ja situatsioonide edasiandmine veelgi tähtsam. Meloodia siiski veel kohati plakatlik, mitte nii paindlik kui alates 1850. Orkestrikõla tasakaalustamata (keelpillid - vaskpillid), vähe orkestrikogemusi (seni ainult puhkpilliorkester). Numbriooper. Esiletõusvaim ooper sellest kümnendist - 1847 "Macbeth" (Shakespeare'i järgi)
annaabi.ee 
