V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
skolaarid ja kohtukirju-tajad asusid kohe asja kallale. Väike kabel, mis asus marmorlaua
vastas, valiti lõustade teatriks. Katkilöödud ilusa roseti ruut sissekäigu kohal jättis järele
tühja ümmarguse augu, mille kohta kokku lepiti, et sealt peavad võistlejad pea välja pistma.
Et selle auguni küündida, tuli kahe vaadi otsa ronida, mis ei tea kust leiti ja kuidagi
teineteise otsa tõsteti._Lepiti veel kokku, et igal kandidaadil, olgu see mees voi naine (sest
võidi ju ka naispaavst * valida), tuleb nägu kinni katta ja kabelis peidus viibida kuni
näitamise .silmapilguni, et siis ta lõusta mulje oleks värske ja mõjuv. Ühe hetkega oli kabel
võistlejaid täis ja uks käänati kinni.
Kõike korraldas, juhtis ja juhatas Coppenole oma paigalt. Kardinal, kes oli niisama pahane
kui Gringoire'gi, oli segaduse ajal ühes kaaslastega mingi asja pärast ja ka missa ettekäändel
ära kadunud, ilma et rahvas, keda ta tulek nõnda elavalt oli huvitanud, nüüd vähematki oleks