RIIETUS Kreeka näidendeist võisid osa võtta ainult mehed, kes mängisid tavaliselt mitut rolli. Lisaks kohustusid nad asendama ka naisosi. Et taolise ülesandega toime tulla, kandsid mehed puust või lõuendist maske, mis varjasid esinejate palesid. Maskidele kinnitusid parukad ning vajaduse korral ka habemed. Maskide värvus sõltus enamasti täitvast rollist ning tegelase karakterist. Naismaskid olid eredates ja heledates toonides võõbatud, vastassoo näokatted enamasti tumedates. Lisaks rõhutasid teatud värvid isiksuse iseloomujooni. Purpurpunane tähendas närvilisust ja ärrituvust, oranz kavalust, kollane põdurust jms
jant - O.Luts "Kapsapea" , "Säärane mulk ehk.." Lydia Koidula libretto - "Carmen" Prosper Merimee ,( muusikale ümber kohandatud) dramatiseering - "Nimed marmortahvlil" Albert Kivikas 1906 - kutselise teatri sünd Eestis "Tuule pöörises" Vanemuine, suurimad kutselised teatrid - Endla , Estonia , Vanemuine,Tallina linnateater . Teater arvati vanasti patune olevat , kuna seal öeldi välja tõde , kajastasid elu , seepräast ei lastud naistel mängida. Naisosi mängisid mehed.Dramaatika ei ole mõeldud lugemiseks( sellepoolest erineb teistest liikidest). Eesmärk on lavastada, mõeldud lavastamiseks , hakkab nö laval elama. ( va Goethe "Faust"). Dramaatika sai alguse rituaalsetest mängudest. Saab alguse antiikkunstist, kus veinijumala Dianysose auks korraldari pidustusi. Tekst põhineb dialoogil ehk kahekõnel. Näidendid jagunevad vaatuseteks(3-5) ning need omakorda stseenideks(lavali9ne koosseis ei muutu)