Rahvakalender
Lihavõttemunad olid sotsiaalse suhtlemise vorm, kuulusid kinkide ja vastukinkide
hulka. Mune kingitakse sõpradele, õpetajale, kuid ka ämmaemandale, samuti
ristivanematele, kellelt varem oli õigus mune saada.
Muna oli ka oluline nõiduse- ja kahjustamisvahend: nn nõiamune jäeti võõra karja
teele (katkiastuja suri), põllule, aeda. Muna oli ka liisk esimesel karjapäeval
asetati see laudalävele. Loom, kes muna katki astus, hukkus suvel.
Lihaeit- Liha-Kai
Naisolend, kes käib paastu ajal, lihavõttepühade eel akna taga jälgimas, et keegi
lubamatut käsitööd ei teeks ega paastu rikuks. Keelab ketramist. Kelle ta keelatud
tegevuselt tabab, sellel keerab ta kaela kahekorra või tirib soolikad välja. Tegemist
on paastuaja personifikatsiooniga, kes kontrollib paastupäevadest ja töökeeldudest
kinnipidamist, nagu näiteks nälja-nimeline personifikatsioon aastavahetusel.
Kasutatud allikad:
1. www.folklore.ee/Berta/
2. www.innove
annaabi.ee 
