Praegune Miina Härma gümnaasium). Annab välja mitmeid koorilaulu kogumikke. Looming: jaotatakse kaheks, varasem ja hilisem. Põhiosaks koorilaulud, neid on üle 200. paljud neist kuuluvad püsirepertuaari. On kirjutanud soololaule ja ühe kantaadi ,,Kalev ja Linda". I muusikaline lavateos ,,Murueide tütar". Natuke on loonud ka puhkpillimuusikat. Varajane looming- domineerivad lüürilised laulud, enamasti tekst on Eesti naisluuletajatelt, eriti Anna Haava. Nt: ,,Kui sa tuled, too mul lilli," ,,Küll oli ilus mu õieke", ,,Ööbiku surm,". Kirjutab mõned väga populaarsed isamaalised laulud, nt ,,Meeste laul," ,,Enne ja nüüd" . III grupp laule on rahvaviisi seades, mida on tal sadakond. ,,Lauliku lapsepõli". ,,Ei saa mitte vaiki olla" Hiline looming- koorimuusika Eestis areneb metsiku kiirusega. Härma laseb ennast sellest mõjutada. Helilooming on keerulisem, on püütud edasi anda tekstikujundeid ja varjundeid
1. Isamaalaulud- Paistavad silma oma muusikalise dramaturgia poolest- need pole enam salmilaulud, kus tekst on lihtsalt viisistatud ja harmoniseeritud, vaid tegemist on detailsema tekstikäsitlusega ja tervikliku arendusega. ( ,,Meeste laul","Enne ja nüüd", Veel kaitse ,kange Kalev" ) 2. Lüürilised laulud- Juba enne sajandivahetust komponeeris Härma oma parimad lüürilised laulud, mille tekstid on enamasti eesti naisluuletajatelt (Anna Haava, Elise Aun, Lydia Koidula). Eriti Haava tekstidele kirjutatud laulud, nagu "Kui sa tuled, too mul lilli", "Küll oli ilus mu õieke", ,,Ei sa mitte vaiki olla" ja "Ööbiku surm" on väga südamlikud ja siirad ning kaunite meloodiatega. 3. Rahvaviisiseaded- Oluline osa Härma loomingus on rahvaviisiseadetel, mida on umbes sada. Suurem osa tema poolt kasutatud viisidest on ka tema enda kogutud. Nende laulude hulgas on
annaabi.ee 
