Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest
tavaliselt madalam. Kui keegi naine või mees tahab olla edukas teatud ametikohal, siis
neil peab olema selleks võrdne võimalus. Poliitika ja majandus on valdkonnad, kuhu
naiselikkusega puhtalt ei pääse, sa pead olema väga enesekindel ja võitleja, et avada
uks meeste maailma. Küsitledes Riigikogu naissaadikuid saan öelda, et enamus
nendest pooldavad reaalset võrdõiguslikkust, mis praegu eksisteerib ainult formaalses
vormis. Parlamendi naisliikmed taotlevad soolist võrdõiguslikkust, mis võiks neile
garanteerida teatud positsiooni saavutamist fraktsioonides, erakonna struktuurides.
Sooline võrdõiguslikkus on samaväärsed võimalused, õigused ja kohustused.
Soolised erinevused paljudes töö- ja avalikes valdkondades on suhteliselt uus
käsitlusteema. Eesti ühiskond ei ole harjunud mõttelaadiga, mis teeb naisi ja mehi
samaväärseteks. Selles ühiskonnas eksisteerib veel kindel rollide jaotus sugude vahel.