Hariduse ja kultuuri areng XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses
1890.aastatel õnneks hariduse edenemine jätkus ning kirjaoskajate protsent kujunes üllatavalt
suureks 77,7%.
Peagi tekkisid ka esimesed kutsehariduskoolid uue sajandi algul niisuguse hariduse osakool
kasvas: rajati kommerts-, kaubandus-, õmlbus-, põllutöökoole jne.
Kuid eestlased ei jätnud jonni ja ajasid haridust veelgi rohkem taga kõrgharidust sai omandada
Tartu Ülikoolis, Tartu Veterinaarinstituudis, Mihhail Rostovtsevi Eraülikoolis ja Anton Jassinski
Tartu Kõrgematel Naiskursustel.
Antud ajaperioodil, seoses hariduse arenguga, hakkas jõudsasti edasi liikuma ka teadus. Peamiseks
teaduskeskuseks kujunes Tartu Ülikool rea rahvusvahelise mainega teadlastega, kellest enamasti
olid sakslased, kes venestamisega seoses lahkusid - teaduses saabus hetkeline mõõnaperiood.
Ent pärast sajandivahetust kerkisid esile venelastest õppejõud/teadlased, nt sünteetilise kautsaki
valmistaja Ivan Kondakov, Napoleoni-ajastu uurija Jevgeni Tarle. Nende kõrval paistsid silma