Feminism Eestis
Eestis ei ole märkimisväärset
poliitilist naisliikumist, kuigi mitmeid valupunkte tunnistatakse ja üksikud hääled
hüüavad, et midagi oleks vaja muuta.
Feminismi alguseks Eestis võib pidada rahvuslikku ärkamisaega, mil loodi esimesed
vabatahtlikud naisorganisatsioonid. Seda perioodi iseloomustab hariduspüüdlus,
millele järgnesid naiste õiguslikud nõuded. Võrreldes tänapäevaga olid siis
feministide tahtmised vägagi tagasihoidlikud, rõhudes enesetäiendusele. Teisel
naiskongressil 1920 aastal olid peamisteks eesmärkideks naise vabanemine mehe
eestkoste alt nii isiklikult kui ka majanduslikult, võrdsete õiguste saavutamine laste
suhtes. Eesti iseseisvumisega said naised poliitilised õigused, mis viisid edasi
feminismi teise perioodi. Edasi järgnes iseteadliku ja vastutusvõimelise naise
rakendamine nii riiklikesse kui ka omavalitsusasutustesse.
Iseseisvumise kaotamisega 1940. aastal soikus ka feministlik liikumine. Nõukogude