Positiivse diskrimineerimise lubatavus ja töötajate võrdne kohtlemine
keskenduma asjaoludele, mis on sellise situatsioonini ühiskonnas viinud, et on vaja seadusi
kaitsmaks diskrimineeritud rühmi ehk siis meie ühiskonna näitel on vaja seadusi, et kaitsta
naisi? Juba 19. sajandil said esimesed naised Uus-Meremaal valimisõiguse, meie endises
ühiskonnas ehk Nõukogude Venemaal said naised valimisõiguse 1917. aastal. Tööealise
ühiskonna seas on naiste osakaal juba peaaegu terve sajandijagu olnud Eestis üle 50%. 1920.
aastal toimunud Eesti ja Läti II naiskongressi seisukohad olid: vabastada naine isiklikult ja
majanduslikult mehe eestkoste alt; anda naisele ühesugused õigused mehega laste suhtes;
pidada naist perekonna asjus mehega võrdselt otsustamisõiguslikuks. Selle kõige
kokkuvõtteks peaks tekkima igaühel küsimus, et miks sajandijagu hiljem me võitleme siiani
samade diskrimineerivate küsimustega?
Samuti muutuvad inimesed üha enam teadlikumaks töökiusamisest ning ka Eestis on see
täiesti tõsiseltvõetav probleem
annaabi.ee 
