See on kiriku, söögisaali, raamatukogu, elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks, kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis. Kloostrites elatakse kindlate seaduste järgi ülema abti juhatusel. Kloostri moodustavad Jumalakartlikud isikud, kes on ennast pühendanud Jumala teenimisele ja palvetamisele ning on andnud selleks vastava tõotuse. Munaga tõotus tähen das, et elama peab vaesuses, vallalisena ja tuleb alistuda oma ülemale. Naiskloostrite elanikke kutsuti nunnadeks, mehi munkadeks. Mungad pidid oma elu mööda saatma palves ja töös, sest töö ei lase hinge hukka minna. juba kella 2 paiku helisesid kloostri kellad, kutsudes munki palvetama. Mõnes kloostris palvetasid mungad päeva jooksul 7 korda. Juhul, kui munk palvetunnil oli näiteks põllul, siis jättis ta töö seisma, laskus põlvili ja luges teatava palve ja asus siis uuesti tööle.
Reformatsiooniga seotud daatumid (1517, 1523, 1525, 1535, 1554). 1517 usupuhastuse algus Saksamaal 1523 Reformatsioon jõuab Eestisse 1525 reformatsiooni mõõdukam suund pääseb Eesti alade linnadest võidule 1535 Wanradt-Koelli katekismus, esimene osaliselt säilinud eesti keeles trükitud raamat 1554 Maapäeval kuulutati välja usutunnistuse vabadus Liivimaal Mungaordud, nende lühiiseloomustus. Milline mungaordu mõjutas rohkem usuelu, millised majandust? Too näiteid. Naiskloostrite roll. Eestis tegutsesid birgitiinlaste, tsistertslaste, frantsisklaste, augustiinlaste ja dominiiklaste ordud. Tsitertslaste oma mõjutas rohkem majandust,sest nende vahendusel jõudis maarahvani uued põlluharimisviisid , käsitööoskused jne. Tänu vasallide annetustele kujunesid tsitertslased suurmaavaldajateks. Sellega kaasnes usuelu allakäik. Dominiiklaste ja frantsisklaste põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine, ehitati kloostrid avarad, et linnarahvas mahuks
annaabi.ee 
