Mõlemad olid pikad, hea füüsilise vormi ja särava naeratusega. Kõige esilekerkivamaks jooneks 1983. aasta filmis oli naiste rohkus Heraklese elus. Peale oma maise ema ja armastatud printsessi Cassiopea oli tema elus ka üks nõid, Circe, kelle pani Heraklesse armuma armastusejumal Aphrodite. Kõik naised Heraklese elus ei olnud head. Naiskurjuse kehastus selles filmis oli printsess Ariadne, kes soovis halba nii peategelasele kui ka neile, keda too armastas. Multikakangelase elus oli naiskangelane, kelle nimi oli Meg ning kes alguses ei olnud just kõige siiram, kuid tegevuse käigus armus Heraklesse ning naist surmast päästes enda elu hinnaga saigi Herakles tagasi oma jumalastaatuse. Mängufilmis torkas silma ka tõsiasi, et jumalad sekkusid maisesse ellu suurel määral. Nad soovisid et elu oleks alati tasakaalus: kui Heraklesel läks liiga hästi ning kui ta alati igast olukorrast puhtalt
pealtnäha halbade tegude taga peitub kõikevõitev headus. Kurat päästab tõelisi väärtusi ja aitab inimest tõe leidmisel. Selleks peab indiviid kõigepealt läbima puhastustule, mis seisneb kannatamises. Bulgakovi teost "Meister ja Margarita" läbib idee, et tugevad inimesed karastuvad kannatustes. Margarita nendib, et temagi pole ideaalne, kuid leiab üleelatud murest hoolimata endas piisavalt halastust ja ennastsalgavust. Romaani naiskangelane tõestab Friedale armu paludes, et temas peitub jumaliku headuse alge. Saatan aitab meil näha maailma tõelist kujutist. Kuradit võiks määratleda indikaatorina, mis avab inimkonna kui omaette nähtuse olemasolu mõtte ja üldise pale. Igal inimesel tuleb leida elus oma eesmärk, mille täideviimisest sõltub konkreetse isiku väärtus. Goethe kujutab kuradit teenäitajana ja isegi abimehena. Mefistofeles avaldab Faustile teose alguses elu mõtte, milleks on maa muutmine viljakaks
annaabi.ee 
