August Gailit ja Anton Hansen Tammsaare - õpimapp
Olgu siin tsiteerit mõni "tarkussõna", millistest raamat enamalt
koosnebki:
"Kui naine lausub sulle, et armastab sind, siis võta ning kihuta minema
ta omast kojast, suitseta kadaka oksi, et kaoks ta lehk sinu majast ning
raputa lupja põrandalle, et kaoksid ta roojased jäljed. See, kes igatseb,
ei räägi omast igatsusest, see, kes unistab, ei jutlusta omi unistusi, ning
see, kes armastab, ei lähe ealgi sulle sellest täiel suul kõnelema." "Ning
see naisist, kel pole meest, kel pole õnne tunda end peremehe orjana,
on otsekui vallaline laast, mida kannab tuul oma tahtmise järele." "--
naine on sündind omanduseks, nagu seda väärtasi, nagu maja, nagu
koer."
"Kõik on müüdav. Kõik läheb hallitama: olgu see naine või juust." Jne.
jne. jne.
Romaani süzee iseenesest on huvitav ja paljuvõimaldav: hirmus
purpurtõbi murrab mehed maha. Kõik maailma naised (kõneleb autor
küll ainult Varriast) jäävad järele suurimasse kaosse