1920.-1940. aastate Hollywood
Esimeseks
presidendiks sai Will H. Hays, kes püüdis Hollywoodi toodangu pressida positiivsesse ja
täiesti ohutusse, kogu perele mõeldud meelelahutuslikku vormi. Tema ainuisikuline võim viis
selleni, et MPPDA-d teati lõpuks Haysi kontorina ja tootmiskoodeksi moraaliküsimuste osa
nimetati Haysi koodeksiks.
Rafineeritusest hoolimata esindasid näitlejannad Clara Bow ja Joan Crawford
dsässiajastu vabameelsust ja asendasid eelmiste põlvede naisideaale, kelle musternäidisteks
olid Mary Pickford, Bessie Love jt. D. W. Griffithi melodraamad (nt Broken Blossoms 1919),
märgistasid ajastu lõppu ja ka seeria Cesil B. DeMille´i perekomöödiaid testisid piire.
Euroopalikku rafineeritust pakkus Erich von Stroheim, kes ehitas filmi ,,Narrid naised" jaoks
Universali tagahoovi peaaegu terve Monte Carlo.
Hollywoodis kanda kinnitanud stuudiod hakkasid üles ostma ka Euroopa andekaid rezissööre.