● 1863-1873 elas pereTartus ● Ta oli esimene Eesti naisajakirjanik Kooliaeg ● Esimese õpetuse sai Lydia kodukoolis isalt ● 1854 alustas õpinguid Pärnu Saksa kõrgemas tütarlastekoolis ● Kooli lõpetas 1861 väga heade tulemustega ● Tema saksakeelsed kirjandid pälvisid klassis tähelepanu ● Süvenesid kirjanduslikud huvid ● Sõprus klassiõe (hilisema kirjaniku) Lilli Suburgiga ● Sooritas Tartu ülikooli juures kodukooliõpetaja eksami (naishariduse kõrgeim aste) Lydia Koidula oli peres vanim laps, kuid hiljem sündisid veel õde Eugenie ja vennad Julius, Leopold, Harry ja Eugen. Lydia Koidula hüüdnimeks oli väiksena Lolla ning tema tehtud märkmed olidki siis Lolla nime all. Lydia hakkas juba varakult tundma huvi Eestimaa ja eestlaste vastu ning jälgis huviga oma isa toimetusi. Ükskord läks noor Lydia oma isa kirjutuslaua juurde ja küsis: “Isa, pai isa, kellele sa kirjutad?”.”
mitteametlikud keeleparteid: aluseks soome-ja rootsikeelsete keelevõitlus riigipäeval (soomekeelsete keskkoolide asutamise küsimus). Parteide areng (1863-99) 1.Soome partei (fennomaanid, vanasoomlased). Domineerisid kirikuõpetajate ja talurahva seisuses (juhtivad tegelased enamasti akadeemilised haritlased): konservatiivne talupoeglik ja klerikaalne partei. Oluline sotsiaalse õigluse printsiip= soomekeelse rahva huvide teenimine. Osaline uuendusmeelsus: vabakaubanduse ja naishariduse pooldamine. Ideoloog J. V. Snellman, juht (Soome ajalooprofessor) Yrjö Sakari Yrjö-Koskinen. 2.Rootsi partei (svekomaanid). Kodanluse ja aadli hulgas: kaitses kürgemate seisyste ja rootsi keele huve ja Rootsi-aja traditsioonide rõhutamine. 3.Liberaalne partei (1882): esimene moodne erakond. Kakskeelsus ja hääbus kiiresti (Leo Mechelin) 4.Noorsoomlaste partei (1894): soomemeelsete uue põlvkonna uuendusmeelne ja kultuuriradikaalne keelepartei.