Neljandas kõlas Eksinud neiu, selles laulujupis mängis üks solistidest mingit pilli, mis nägi välja nagu kannel, kuid oli kaelas. Väiksed tüdrukud laulsid ka soolot ning vahepeal laulis ainult meeskoor. Järgmisena kõlas võimsa orkestri sissemänguga Epigraaf II ja seejärel algas solisti laul tütarlastest. Kohe peale seda algas Mehetapja, kus jutustati Meelist, kus ta tappis enda uue kaasa. Pärast Mehetapjat algas Epigraaf III, mis oli väga lühike. Järgmisena külas Naisetapja, mis oli meeste esitusest ja jutustas Toomasest, kes tappis oma naise paku peal ära. Toomas visati karistuseks tulle. Selles osas laulsid ka naised soolot. Nüüd peale seda kõlas Epigraaf IV naise esituses, jutustab samuti ühe naise tegemistest ja see oli samuti lühike. Kuldnaine kõlas järgmisena, kus laulsid kaks naist. Peale Kuldnaist kõlas Kalmuneiu, kus kõlas laul Peetrist,emast ja kalmust mees-, naissolistide ja koori esituses, mis oli viimane ja kõige pikem osa.
Hiljem laulavad nooremad tüdrukud, siis ühineb meeskoor. Võimas ja suursugune. · Epigraaf II- sünge, salapärane, kaval · Mehetapja- üks naissolist, vahepeal väga kisendav. Räägib, et naine tapab koduloomi, hiljem ka mehe, temast saab verevalaja, teose lõpus soovib naine hingearmu. · Epigraaf III- Räägib sellest, et neiud/naised ei tea, mis neist saab, kellega neil ennast siduda tuleb. · Naisetapja- laulavad 2 meest, hiljem 2 naist vaheldumisi. Teos räägib, et algul Toomas armastab oma naist, kuid hiljem hakkab põlgama ja vihkama. Otsib tapjat, kuid siis tahab ise naise pea pakule asetada. Hiljem hakkab mees kahetsema, hoiatab teisi, et need nii ei teeks. Kui võtad naise, siis mõista temaga olla ja elada. · Epigraaf IV- kuld, hõbe, vask on mõttetud. Inimhing on tähtis ja elus inimene- naerev, elurõõmus naine.