Esiaja eluviis ja kunst
Kuulsamaid neist asuvat nt Lascaux koobastes Prantsusmaal, tehti ca 14 000 10 000 a
eKr. Koopaseintele maaliti mineraalsete pulbervärvidega peamiselt realistlikke loomi (piison,
hobune, põder), inimesed maaliti see-eest primitiivselt. Samuti joonistati üksteise peale ja
segamini, s.t puudus ruumitaju ja perspektiiv.
Samuti on leitud märke skulptuurikunstist. Kõige varasemad skulptuurid olid veenused ehk
täidlased naisekujutised, neist tuntuim Willendorfi veenus. Läbi nende kujutati
jumalannasid, viljakust jne. Kujud olid lihtsad, tehti ka loomaluust loomakujukesi. Hiljem
arenesid välja ka sümbolid ning ornament, millega hakati esemeid, eriti keraamikat,
kaunistama.
Arhitektuuris viljeleti megaliitilist arhitektuuri, mis oli suurtest kividest lihtsamate vormide
kokkuehitamine. Põhilised elemendid olid menhirid, milleks olid suured, püstiselt maasse