Nimetu
inimesi ja linde, aga kõige rohkem on loomi. Maalingud on alati koopa
kõige varjatumas ja kaugemas osas, seega on need maalitud kunstliku tule
valguses. Tõrvikuvalguses loomi vaadeldes tunduvad nad elavatena. Vahel
on maalingute juures ka kunstniku käejälg. Kolmas kuulus koobas oli 1994.
a avastatud Chauveti koobas, kus on üle 300 maalingu, peamiselt suured
loomad nagu mammutid ja ninasarvikud. Need koopamaalingud olid väga
vanad, u 30 000 aastat, see ületab isegi naisekujukeste vanuse. Miks tehti
koopamaalinguid? Maalingud on seotud jahimaagiaga, et neid loomi
paremini kätte saada, üritati neid kujutada kinnipüütuna, nii on lihtsam
neid jahil püüda. Teine tõlgendus on seotud toterismiga. Tegemist võis olla
puhta väljendustahtega ehk kunstiga. Teoseid võidi kasutada ka teiste
rituaalide läbiviimiseks, nt joonised kus on kujutatud inimese ja looma
hübriide. Või on piltlikult kujutatud omaaegseid legende ja müüte.
7. LOENG
annaabi.ee 
