Naine ja perekond keskajal
"Käi temaga(oma naisega) mõõdukalt läbi ja ära luba endal üle piiri minna" - see Firenze kodaniku
soovitus oma poegadele ei lase neil "kõhtu ja nimmeid(ära rikkuda)", ainult tütreid või
"tiisikeridest" poegi saada, ega ise "leige, lõtv, melanhoolne ja kurb" olla.
Kodust väljaspool töötamise, liiga sõltumatuse religioossuseilmingute ning ringirändavate naiste
halb maine näitab selgelt, et keskaja lõpu ühiskonnal oli raske kujutleda naiseksolemist väljaspool
abieluraamistust. Kahtlemata omandas abielupaar sel ajajärgul teatava sõltumatuse suguvõsa sees,
ent naiste pahesid ja voorusi, eksimusi ja käitumist vaadeldi siiski vaid suhtes perekonnaga, mille
alustalaks abiellunud said. Naised jäid perekonna taastootmisele allutatud hammasrattaks. Kuigi
naise allutatust ei eitatud, sai see aina sagedamini õigustamise, seletamise ja arutelu objektiks.
Tähendab, enam ei olnud tegemist päris enesestmõistetava tavaga.
KOKKUVÕTE
annaabi.ee 
