Jumestuse ajalugu
Vana Rooma
Roomlased võtsid meikimiskombe üle kreeklastelt ja pidasid seda väga oluliseks. Rikka
rahvana oli roomlastel enese kaunistamiseks aega ja raha. Räägitakse, et keisrinna
Poppeal oli 100 kreeklannast orjatari, kes olid tolle aja kosmeetikud ning keda kutsuti
sagae. Nende kunsti nimetati ars fucatria`ks, parandavaks kunstiks, sest see seisnes
enamasti jumestamises. Plautus ütleb: ,,Värvimata naine on nagu soolata toit." Rooma
luuletaja Ovidius rõhutab oma raamatus naiseilust, et ükski naine ei vääri inetu olemist.
Kummatigi pidi naine hoidma saladuses seda, kuidas ta end kaunistab.
Alusvärv oli valge ja selleks kasutati tinavalget ning veiniäädikas lahustatud kriiti. Teist
valgendusainet saadi päikese paistel kuivatatud tigude jahvatamisel. Roomlanna hoidus
hoolikalt päevitamisest. Põskede ja huulte värvi korrigeeriti elavhõbedas lahustatud
karmiiniga. Punase värvina kasutati ka kinaveri, mennikut ja pärlikarbist saadavat
purpurit
annaabi.ee 
