Eesti kirjanduse ajalugu I eksam
Lüürilise mina ja
looduse erinevate aspektide, loodusliku keskkonna vahel on tihe side.
Isamaateemalised tekstid kujutavad Eestit reaalsena, näidates Eesti varjukülgi, osutades
viletsusele ja probleemidele. Isamaaluule on isamaakriitiline.
Juhan Liivil on ka armastusluule. Liivi luuletuste „Üle vee“ ja „Sa tulid“ erijooned: idealistlik,
puhtuse taotlus, valguse metafoor. „Üle vee“ luuletuses on vee-kujund (vesi, lained), luige-kujund
(armastus, naine). Armastust ja naiseigatsust toonitatakse kordustega. Igatsuse motiiv, armastuse
kadumine ja sellest ilmajäämine, toonitatakse inimeste omavahelist kaugust (üle vee).
Eksistentsiaalne äratundmine haakub naise kujuga (valge luik). Liivile on omane sümbolism, mis on
ka tema mõju saladus. Tuglase sümbolism toimib naturalismi põhjal. Liivile on omane metsa-
kujund. Mets pole ainult hunnik puid, vaid ka eksistentsiaalse mõttega – nt maailmapiir lõpeb
metsaga luuletuses „Hommik“
annaabi.ee 
