Eesti rahvamuusika
arhailised, põhinedes võib-olla regilaulust vanemail müütidel.
Lüroeepiliste laulude juures esineb vanu viise, kuid sageli on kasutusel ka uuemate tunnustega regiviisid (vt p 7.2).
Mütoloogilise sisuga lauludes ilmnevad muistsed uskumused ("Loomine").
Legendid on laulud, mis sisaldavad ristiusu maailmavaadet ("Ori taevas", "Ristitud mets"), seetõttu kuuluvad nad veidi uuemasse kihistusse.
Perekonnaballaadide sisuks on sugulaste vahel aset leidnud traagilised sündmused ("Mehetapja", "Naisehukkaja", "Tütarde tapja"), sageli
jäävad tegelaste käitumine ja selle põhjused tänapäeva inimesele salapäraseks.
Sõjalaule on meie laulurepertuaaris üldiselt vähe ja olemasolevateski domineerib eitav suhtumine sõjasse. Kõige tuntum on "Venna
sõjalugu".Nekruti- ja soldatilaule on rohkesti. Et nekrutikohustuse (25 aastat) seadis 1796. aastal sisse keiser Paul I, võib seda laululiiki
pidada suhteliselt nooreks. Suur osa neist on siirdevormilised.
annaabi.ee 
