Eesti õigekeel
Häälikuõpetus
Häälikute märkimiseks kirjas kasutatakse tähti.
Häälikud jagunevad kaheks: täishäälikud ehk vokaalid ja kaashäälikud ehk konsonandid.
Helitud häälikud: k, p, t. g, b, d, s, h, f, s + ki
Helilised: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, l, m, n, r, z, z, v + gi
Sõna keskel kirjutatakes helitu hääliku kõrvale k, p, t: ohtlik, uhkelt
Helitu hääliku kõrvale võib jääda g, b, d:
1. liitsõna liitumiskohas: raudtee, tiibklaver, algkõrgus, algkool, naisduett
2. liidete liitumiskohas: ringkond, leibkond, lindki, saagki, jalgsi, vargsi
3. sõnade muutevormides:
· lihtminevikus ja käskivas kõneviisis, kui ma-tegevusnimes on g, b, d: jõudsin, teadsin, seadsin;
jõudke, teadke, seadke
· omastavas käändes, kui nimetavas on g, b, d: kärbse, kaudse, kuldse, raudse, õudse
Häälikuühendid ja nende õigekiri
Vokaalühendi moodustavad kaks või kolm täishäälikut: aus, poeet.