Retsensioon Nahkhiir (die Fledermaus)
Kark tuli 2 korda lavale(olles oma karakteris) ning palus orkestril avamängu veel mängida,
hästi aeglaselt, sest "ehitusmeestele meeldib nii väga vanglatrellide ehitamine". Tundus, et
Tõnu Kark oli publiku lemmik. Iga näitleja oli oma rolli sisse elanud ja täitis seda veenvalt ja
meeldejäävalt. Eisenstein läks peole, et ilusaid noori baleriine "vallutada", kuid mitte kõik
baleriinid polnud ilusad ning noored. Seal oli 2 meest naisbaleriini kleitides (!) ning ka üks
veidi paksem baleriin ning üks ratastoolis olev vana baleriin. See oli minu arust väga huvitav
ning muutis etenduse veel põnevamaks ning naljakamaks. Opereti eesmärgiks on publikut
lõbustada, operett on ajaviitezanr ja just sellepärast sobibki "Nahkhiir" kõigile, kes meie
rutiinsele elule natukenegi vaheldust otsivad ja naerda soovivad. Kuna mina ja mu kaaslased
Estoniast kergema südamega viimast viisijuppi ümisedes lahkusime, võib öelda et "Nahkhiir"
annaabi.ee 
