Dionysosele pühendatud hümn on ditüramb seda esitas tantsiv koor auloste saatel. Ekstaatiline meeleolu, õhtul tõrvikute valgusel esitatud. Sellest hakkas 7.-6. saj. kujunema pikem miimiline etendus. Dionysose kultus ja müsteerium Viljakus- ning veinijumal Dionysos (ka Bakchos) oli Vanas-Kreekas väga populaarne jumal. Müüdid räägivad tema sündmisest Zeusi reiest ning võitlusretkedest Indiani, mille käigus Dionysos hävitas oma vaenlasi. Dionysose naisaustajad (menaadid või bakhandid) korraldasid tema auks kultuslikke orgiaid, mis olid koos müütidega aluseks tema kultuse juurutamisega Kreeka ühiskonda (tekkisidki leebemad vormid, dionüüsiad). Alkohol ja seks olid kaks lahutamatut osa Dionysose kultusest. Fallose kujutised, hetero- ning homoseksuaalsed suguaktid, viinamarjad ning vein oli Dionysose kujutamisel kunstis olulisemaid sümbolid. Need kandsid edasi ekstaasi, märatsemist, seksuaalsust ning narkootilist osaks saamist Dionysose endaga
siivutusi, tapeti hirvi ja kitsi paljaste kätega. Kreeklased võtsid D. kultuse üle. See oli neile võõras kultus, on säilinud palju kreeka müüte, kus on juttu dionysosest ja asjadest. Roomas vabariigi ajal 2. Saj. levitasid samuti Dionysose kultust. Roomas polnud verised ohvritalitlused lubatud. Loomade tapmine, ravimine - seda tauniti. Dionysos ka veinijumal (Tyrsos ja Fallos Dionysose sümbolid.) Menaadid (Dionysose naisaustajad) Sabaziose kultus sabazios oli põlluharimise jumalus ja naiste sünnitamisabistaja, tähtsat osa mängis madu. Sabaziost ennast kujutati habemikuga mehena, käes kuusirp Orpheuse kultus Orfism. Orpheus oli kreeka mütoloogias laulik, kaunis noormees pärit Traakiast, mängis keelpilli nii lummavalt et võlus sellega nii loomi ja taimi (peale naiste). Läks päästma Euridiket. Orfism mõjutas kreeklasi... Attis Kybele Attise abikaasa 8. saj e.m.a. esimesed müntide vermimised
annaabi.ee 
