Zeus
kuulis: "Zeus, pelasgide kaitsja ja valdijas kauges Dodonas ikka-talvises, seal, kus su ennustustargad
on, Sellid, kes ei eal pese jalgu ja puhkavad maaemal paljal!" [1]
Zeusi armukesed ja järglased
Tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias Zeusi surelikud ja surematud armukesed. Oma
armukestele lähenes Zeus väga erineval moel, mõnikord härjana, saatüri või luigena (vaata Leda),
vahel sureliku mehena ja kord isegi kuldse vihmana (vaata Danae). Tema naineHera aga veetis
suurema osa ajast Zeusi armukesi ja nende lapsi taga kiusates. Müüdi järgi ajas Hera
julmus Heraklese vastu Zeusi nii vihaseks, et ta pani oma naise randmeid pidi torni külge rippuma ning
kinnitas tema jalgade külge raskused.
Athena, tütar, väljus Zeusi peast pärast seda kui too peavalu leevendamiseks oma kolju avas.
Apollon ja Artemis olid kaksikud, kelle emaks oli titaanide Koiose ja Phoibe tütre Leto.