Tartu murre, Otepää murrak
` graavis tähistab kolmandat väldet vastava sõna(osa) ees (`valge, `käised, `silku,
`aeti, `ümber`ringi, üle`aidne), v.a ühesilbilised sõnad, mis jäävad märgita.
Sulghäälikute välteid märgitakse nagu kirjakeeleski (nt vakk : vaka : vakka).
´ akuut märgib kaashäälikute peenendust (palatalisatsiooni) tähe kohal või kõrval (nt
sal, tah· `tahtis').
i ülilühike i konsonandi ees märgib eespoolset peenendust (eespalatalisatsiooni) (nt
naikka `nakkisid, puupulki, varnu').
ä ja e vahepealne häälik saarte murdes (nt pl `peal', `kima `käima').
ng-ühendi nõrgaastmelisele vormile vastav häälik saarte murdes (nt löad
`lõngad', kiad `kingad').
æ kõrisulghäälik Võru murdes sõna lõpul (mitmuse nimetavas pääæ `pead',
dainfinitiivis
seläteæ `seletada', käskivas kõneviisis annaæ `anna' vm).
¦ ühenduskaar osutab hääldusseostele (nt ma¦i tia `ma ei tea'). Kõrisulghäälikust
võib
annaabi.ee 
