Tõde ja Õigus II Terve tekst
arvavad. Dr. Rotbaum arvab muidugi, et kui minusugune noor neiu hakkaks kedagi armastama,
siis unustaks ta surma läheduse, kui mitte üsna, siis ometi nõnda, et peaaegu üsna. Aga see
tema usk armastusest ja surmast, see tema mäng armastusega surma või armastusest surma,
teeb mulle ainult nalja. Sest mina pole sugugi nii naiivne kui nemad siin arvavad. Ma pole ka nii
naiivne, nagu Teie seda arvate. Tõsi, ma pole ka nõnda naiivne, nagu Teie seda arvate, sest ka
Teie peate mind naiivsemaks kui ma tõepoolest olen. Üldse on meeste suurim eksitus, et nad
peavad meid, noori tüdrukuid, naiivseiks. Et mina ise ennast enam noorte tüdrukute hulka ei loe
-- sest mis noor tüdruk see veel on, kellele Dr. Rotbaum käib iga päev oma igatsusest rääkimas
--, siis ütlen Teile saladuse, mis läheb elus tarvis: noored tüdrukud pole kunagi naiivsed, ainult
rumalad on nad üsna sagedasti. Mina vähemalt pole kunagi naiivne olnud, küll aga rumal, nagu
praegugi veel
annaabi.ee 
