VETERINAARGENEETIKA
antakse geneetiline informatsioon edasi jargnevale polvkonnale, kuid ka keharakkude
jagunemisel toimub informatsiooni edasiandmine emarakult tutarrakkudele.
Parilikkust ei voi segi ajada parandumisega, mis tahistab ainult geneetilise informatsiooni
edasiandmise protsessi ja selle seadusparasusi.
Niisiis voib parilikkust defineerida kui organismi arengu juhtimiseks maaratud
informatsiooni edastamis-, sailitamis-ja realiseerimisprotsesside kogumit.
Parilikkuses kui nahtuses on kaks aspekti:
-informatsiooni sailitamine ja selle edastamine (parandumine);
-informatsiooni realiseerumine organismi elutsukli st ontogeneesi kestel (fenogenees).
Parilikkuse tuubid on:
1) kromosoomiline parilikkus, st parilikkus maaratakse geenide ja kromosoomidega. Selle
tuubi alusel toimubki enamiku tunnuste parandamine.
2) tsutoplasma parilikkus, mis esineb rakuorganellidel, kellel on olemas oma DNA -seega
ka omad geenid. Naiteks mitokondrid ja plastiidid (paljunevad amitoosi teel).