Referaat Kihnust ja selle ajaloost.
rõivastusele, valgest linasest või takusest riidest särki ja poolpikki
valgeid värvli külge kroogitud või pikki halle pükse (uusad). Ülerõivad
olid valged või helehallid. Kihnu mehe põlvini ulatuvale umbkuuele
(vammusele) tõmmati peale lai vaskpandlaga nahkvöö, mille küljes
rippus nahktupes nuga.
XIX sajandi teisel poolel tulid Kihnu meestel kasutusele varrastel
kootud üle pea selga tõmmatavad kampsunid - troid.
Jalatsitena olid Kihnus iseloomulikud pastlad.
Kihnu murrak
Keeleliselt loetakse Kihnut saarte murde piirkonda. Ühistele murdejoontele toetudes on uurijad
avaldanud arvamust, et kihnlased võivad pärineda Ida-Saaremaalt või Muhust, samas rõhutatakse ka
murraku tihedaid seoseid Varbla ja Tõstamaaga vanema keelega