Rüütlivägi ja jalamehed: võim ja sõjaline efektiivsus
Tüüpilisel 11. sajandi rüütlil oli ninakaitsega kiiver, mis
vastavalt kuuluvusega teatud gruppi võis olla keegli või pagoodikujuline või hoopis neljakandiline. Kukalt
kaitses rippuv raudkettidest kardin, mis andis ka lisakaitset õlgadele. Rüütli põhiliseks kaitseks oli pikk,
reiteni ulatuv öösärgitaoline poolpikkade varrukatega raudrüü. Rikkamad rüütlid kandsid täiendava
kaitsena ka käsivarre või säärekaitseid. Pikk rüü koosnes enamasti kas nahksele hamele õmmeldud või
needitud metallplaatidest või omavahel läbipõimitud rõngastest. Rüül olid ees ja taga lõhikud,
võimaldamaks rüütlil hõlpsasti sadulasse ja sealt maha saada. Raudrüü all pidi rüütel kandma riidest või
vildist valmistatud rõivast, mis kaitses teda raudrüü kareduse eest ning pehmendas pihta saadavaid hoope.
Küllaltki tihti tekitas halvasti selga sobiv raudrüü vigastusi ja lakkamatuid piinu. Sellist 11. sajandi
annaabi.ee 
