Nahkhiirte arvukus Laagri püsielupaigas
kuulmiskeskused, mis on otseses seoses kuulmise ebatavaliselt kõrge arengutasemega
(Poots, 1987).
Väike-käsitiivalised kasutavad orienteerumiseks pimedas ja saagi püüdmiseks
kajalokalisatsiooni (Griffin, 1987). See on navigatsioonisüsteem, mis teeb neist
15
fantastilised lendajad. Informatsiooni saamiseks ümbritsevast keskkonnast, saadavad
nahkiirlased välja impulsse enamasti suu kaudu, harvem läbi ninasõõrmete.
Käsitiivalised on võimelised kinni püüdma oma signaalide peegeldusi, mille
naasmiskiirguse järgi hindavad nad objekti suurust ja kaugust. (Poots, 1987).
Väike-käsitiivalised toituvad peamiselt putukatest. Mõni liik otsib neid põõsastest ja
puude vahelt, teised aga hõljuvad puulatvade kohal, et püüda neid putukaid mis
lendavad kõrgemal. Eestis on nahkhiirte saakputukate arv kõrgem veekogude