Nahkhiirte arvukus Laagri püsielupaigas
1. EESTIS TALVITUVAD KÄSITIIVALISED JA NENDE
ÜLDISELOOMUSTUS
1.1 Nahkhiirte üldiseloomustus
Käsitiivalised kuuluvad loomade (Animalia) riiki, keelikloomade (Chordata)
hõimkonda ja imetajate (Mammalia) klassi. Käsitiivaliste (Chiroptera) selts jaguneb
kaheks alamseltsiks: suur-käsitiivalised (Megachiroptera) ja väike-käsitiivalised
(Microchiroptera) (MacDonald, Barrett, 2002). Väike-käsitiivalisi nimetatakse
rahvasuus nahkhiirteks.
Nahkhiired on ainukesed imetajad, kes suudavad lennata. Nende tiivad kujutavad
endast kahekordset nahka kere küljel ja kummagi esijala nelja pikenenud sõrme vahel.
Närvid ja veresooned kulgevad käsitiivalistel lennuse kahe nahakihi vahel.
Esijäsemed vajavad tiibadena kasutamiseks lisatuge, selleks on kohanenud liitunud
kaelalülid, lamenenud ribid ja tugev rangluu. Käsitiivaliste tiibu langetavad lihased on
kinnitunud rinnakule spetsiaalse haru külge