IHTÜPATOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED eksam
veekogus võivad nad elada kuni kolm kuud. Eestis on kalakaane leitud massiliselt karpkaladel väikestes, mudase põhjaga
tiikides, aga samuti vikerforellidel sumpades kasvatamisel madalas merevees. Haiged kalad on väga rahutud, ujuvad kiiresti,
kogunevad tiigi sissevoolule ja viskuvad veest välja. Tugeva tabandumise korral on nad väga kõhnad, aneemilised ja võivad
lõppeda. Ühel kalal on leitud kuni 1000 kaani. Kaanide kinnituskohtades on punased plekid ja verevalumid. Nahavigastustes
areneb sekundaarne infekt sioon (seened, bakterid). Diagnoos pannakse kliiniliste tunnuste ja haigustekitaja leiu põhjal.
Diferentsiaal diagnostiliselt tuleb kahtlus tada aeromonoosi. Pistsikoloosi profülaktikaks on oluline tiikide regulaarne kuivaks
jätmine ja töötlemine kloor (35 ts/ha) või kustutamata lubjaga (2025 ts/ha). Kalade vabastamiseks kaanidest aitab hästi