et määratleda rindade seisund. Anamneesi küsimused on järgmised: Mitmendal eluaastal hakkasid kasvama rinnad teie emal? Kas on kaebused? (valud) Kas on voolused nibudest? (Šnajderová 2013: 133) Puberteedi eas suguhormoonide mõjul higinäärmed hakkavad erituma soolahigi, mis omandab iseloomuliku lõhna. (Eesti Seksuaaltervise Liit 2006). Higi- ja rasunäärmed nahal osalevad eritumissüsteemis. Naharasv kujutab endast liitkoostisega ainet. See liitaine moodustab koos higiga peenikese kihi naha peal. Selle kiht on vajalik organismile, et toetada normaalset5 füsioloogilist seisundit. Higi, mis eritub higinäärmetest, koosneb veest 98%-99%, naatriumikloriidist 0,5%, uureast ja teisest orgaanilistest hapest. Higieritumine reguleeritakse sümpaatiliste närvisüseemiga. Ööpäevas eritub umbes 700-1300 ml. higi. Samuti higierituse intensiivsus sõltub väliskeskkonna
vibratsiooni, sooja ja külma. Peale selle täidab nahk sekretoorset ja ekskretoorset ülesannet. Inimese higi keemiline koostis muutub sõltuvalt inimese üldseisundist ja eritatava higi hulgast. Näiteks haigestumise korral, kui häirub ainevahetus, ilmuvad higi koostisesse seal tavaliselt mitteesinevad ained (suhkruhaiguse korral suhkur). Higi aitab organismil vabaneda arseenist, joodist, broomist, hiniinist jt. Naha pinnal higi ja naharasv segunevad ja moodustavad nn. vee rasva emulsiooni õhukese kihi, mis aitab säilitada normaalset nahapinna füsioloogiat. Nii higi kui rasunäärmete tööd reguleerivad närvisüsteem, suguhormoonid, harknääre ja neerupealiste koor. Naha kaudu toimub ka hingamine. Võrreldes kopsudega on see küll väike, 1/180 tarbitavast hapnikust ja 1/90 eritatavast süsihappegaasist. Naha kaudu eritub ööpäevas 800 grammi veeauru, mis on 2 3 korda suurem kopsude kaudu erituvast veeaurust.
annaabi.ee 
