Kasvajad
meremehed, teetöölised) ning heledanahalised inimesed. Rolli mängivad ka keskkonna faktorid,
näiteks kokkupuude arseeni, kivisöe, tõrva, teatud õlidega , röntgenkiirtega. (Labotkin 2004.)
Basaalrakuline vähkkasvaja (BRV) on levinumaks nahavähivormiks, mis annab siirdeid teistesse
organitesse väga harva. See kasvaja saab alguse naha basaalrakkudest ja teda esineb
lamerakulisest vähist kolm korda sagedamini. Kavaja tekib päikesele avatud nahapindadel nagu
12
ninal, huultel, laubal, käeseljal, naistel säärtel ning esineb sagedamini õrna ja heleda nahaga,
halvastipäevituvatel inimestel.
Basaalrakuline vähkkasvaja areneb väga aeglaselt. Algstaadiumis tekib näole paari millimeetri
suurune nahasõlmeke, kus suurendusklaasi abil võib näha veresoonepõimikuid. Aastatega