humektandid, nagu glütseriin, uurea ja alfa-hüdroksühapped (piimhape või glükoolhape) lisavad vett sarvkihti väljastpoolt ja soodustavad vee peetumist sarvkihis. Kõrgemates kontsentratsioonides on AHA-hapetel ka kooriv ja ketendust vähendav toime. Vigastatud nahale (kratsitud või lõhedega) kandmise järgselt võivad uurea ja AHA-happed kipitada. Niisutajad võivad esineda losjoonide, kreemide või salvide kujul, sõltuvalt vee ja lipiidide vahekorrast. Tootevormi valik sõltub nahapiirkonnast ja naha kuivuse astmest. Raske on soovitada inimesele nö. temale ainuõiget toodet. Igaüks peab ise endale sobivaima leidma, katsetades nii üht kui teist. Losjoone (piimasid) kasutatakse tavaliselt vahetult peale dussi või vanni ja vajadusel kerge nahakuivuse korral. Losjoonid sobivad hästi karvadega kaetud piirkondadele. Kreemid on rasvasemad ja neid kasutatakse, kui vajatakse rohkem niisutust. Üldiselt on kreemid kosmeetiliselt hästi vastuvõetavad. Salvid on kõige
3 a. Nahk on mehhaaniliseks barjääriks mikroobidele; Pesemisel naha pinnal leiduvate juhuslike mikroobide üldhulk väheneb. Samal ajal pesemine avab nahapoorid ning naha pinnale jõuab residentmikrofloora (asub näärmetes ja karvanääpsudes), sagedasemad esindajad on Grampositiivsed kokid. Naha transiitmikrofloora sõltub inimese tegevusest ja konkreetsest nahapiirkonnast. Juhuslikud mikroobid hukkuvad tavaliselt paarikümne minuti jooksul, kuna naha higi- ja rasunäärmete sekreetidel on tugev bakteritsiidne toime. b. Silm silmas on väga vähe mikroobe sest pisarates leiduval lüsosüümil on mikroobide paljunemist takistav toime. Pisaratel on mikroobe uhtev toime. c. Hingamiselundid ninas karvakesed ja limaskest peavad kinni enamiku mikroobide kogumikke. Nina ja kõri residentmikrofloorasse kuuluvad stafülokokid ja
annaabi.ee 
