Meditsiiniajaloo konspekt
sajandi alul kogu Euroopat tabanud veiste
suu- ja sõrataudi puhangu mahasurumisel (soovitas karantiine, isolatsiooni ja loomade puhul
hädatapmist). Kõnesoleva epizootia käigus kerkis järjekordselt üles küsimus
nakkusühikutest, vaieldi selle üle, kas tegemist elusate mikroorganismide või mitte-elusast
mateeriast sündivate mürkidega. Ka siberi katk oli tõbi, mis pälvis toonaste uurijate
tähelepanu, seda vaadeldi esialgu kui nn kutsehaigust, sest esines sageli nahaparkaleil jm.
Järgmine põhjus arstidel epidemioloogilistes kategooriates mõelda tekkis variolatsiooni
levimisega Euroopasse (vt ptk 11). Tehtud võrdlevad uuringud näitasid immuniseerimise
kasulikkust võrreldes loomulikul teel saadud nakkusega. 18. sajandi teisel poolel tulid uurijad
tagasi ka Londoni surmameetrika juurde, millesse nüüd märgiti haigusi surmapõhjustena üha
täpsemini ja üha enam. Tasapisi hakkas endale tähelepanu tõmbama tuberkuloos, tõbi, mis
annaabi.ee 
