"Kääbik" - J.R.R. Tolkien
lagendikule, mis tundus kõigile kurjakuulutav. Nii see oligi, see oli huntie
kokkusaamispaik. Igaltpoolt kostis ulgumist ja päkapikkud, võlur ja kääbik otsustasid
ronida puude otsa, et ennast huntidest päästa. Kuid siis tulid ka mäekollid, kes tahtsid
samuti sõpradele kätte maksta. Kollid panid juba puud, kus istusid seiklejad põlema, kuid
viimasel minutil ilmusid kotkad, Gandalfi head sõbrad, kes päästsid nad ära, ja viisid
Beorni(Gandalfi tuttava) juurde. Beorn oli nahamuutja, ta sai muuta end karuks ja
vastupidi inimeseks. Ta võttis neid hästi vastu, sest talle meeldisid seiklusjutud.
Kui nad olid tükk aega Beorni juures olnud, asusid nad teele läbi Sünklaane, sügava,
pimeda metsa. Metsa alguses jättis aga Gandalf nad maha, ning päkapikkud ja kääbik
pidid üksinda jätkama seda pikka teekonda. Metsateel pöörasid nad aga mitu korda teest
eemale, kuigi ei tohtinud seda teha, alguses sattusid nad ämblikute küüsi ja pärast