Värvid
Loomse päritoluga liimide valik on
olnud aja jooksul väga lai: nahaliim, pärgamentliim, mis oli Lääne-Euroopas XIV - XVIII
sajandil eelistatuim, kindaliim, jahimeeste liim, luuliim, kalaliimid, tehniline- ja toiduzelatiin.
Eraldi grupi moodustasid taimsed liimid - nisu-odraliim ja linaliim, mis mõlemad ka
liimmaalis ühtviisi hinnatud on olnud.
Liimmaali aluseks sobivad linalõuend, lauapind, vineer, papp, papile või vineerile kleebitud
lõuend. Kruntidena kasutatakse kas kalaliimi või nahaliimi veelahust. Veelahust segatakse
omakorda kas kipsi, kriidi või kaseiiniga.
Et anda liimile suuremat elastsust, lisatakse pehmendajaid. Parim neist on mesi. Pehmendajat
lisatakse mitte rohkem kui veerand osa. Teise võimalusena pakutakse pehmendajaks
glütseriini, kuid see on tegelikult lubamatu, sest glütseriin olles ise hügroskoopne muudab
liimmaali niiskusest sõltuvaks.
Liimmaalide puhul on eriliseks tunnuseks see, et liimmaali värvid segab kunstnik ise kokku
ka tänapäeval
annaabi.ee 
